Kuidas valmistuda?

2024. aasta sisseastumistesti tutvustus

Tallinna ja Harjumaa riigigümnaasiumite ühine sisseastumistest

Sisseastumistestile kutsutud õpilased sooritavad 6. aprillil kooli poolt määratud kohas kirjaliku sisseastumistesti, mis sisaldab eesti keele, inglise keele, loodusainete ja matemaatika õppeainete ülesandeid põhikooli õppekava ulatuses. Testi sooritamiseks on aega kuni 180 minutit. Test toimub eksamite infosüsteemi keskkonnas EIS. Vastavalt huviliste arvule korraldatakse vajadusel test kahes vahetuses. Sel juhul tuleb õpilastel jälgida, millisesse vahetusse on nad määratud.

Järeltest toimub 16. aprillil kell 14-17. Järeltestile saab vaid mõjuva põhjusega (meditsiiniline, spordivõistlused vms).

Soovid eelnevalt süsteemi sisenemist ja ülesannete lahendamist harjutada?

Siis tee nii:

  • vali aadress https://eis.ekk.edu.ee/eis

  • sisene keskkonda, kasutades sulle sobivat võimalust (ID-kaart, mobiil-ID, Smart-ID, HarID või kui su praegune kool on sulle EIS-i kasutamise jaoks loonud püsiparooli, siis saab ka sellega);

  • vali “Sooritamine”;

  • sisesta avanevale lehele testi ID: 8838

  • avaneb arvuti kontrollimise test gümnaasiumi sisseastumistestile;

  • võid lahendada avanevaid ülesandeid, aga neil puudub otsene seos meie sisseastumistestiga. Selle testi eesmärgiks on kontrollida, kas saad siseneda sisseastumistesti toimumise keskkonda.

Millega arvestada testi tegemise päeval?

  • Pane juba reedel äratuskell tööle, et jõuaksid laupäeval õigeks ajaks testi tegemispaika.

  • Klassis pead olema hiljemalt kell 9.45. Hilinejaid testile ei lubata!

Võta kaasa: ID-kaart, (juhul, kui teed testi oma arvutiga – oma arvuti, laadija ja vajadusel hiir ning ID-kaardilugeja), joogipudel, šokolaad, pastakas, harilik pliiats, joonlaud ja kustutuskumm ja hea tuju.

  1. Kui oled kohal, jäta üleriided garderoobi. Kool ei vastuta testi ajal sinu isiklike asjade eest.

  2. Isiklikud asjad, sealhulgas telefonid, kõrvaklapid ja nutikellad, tuleb panna klassi ette/taha ära. Telefoni/nutikella palume panna lennurežiimile. Endaga võta kaasa töö kirjutamiseks vajalikud vahendid ja veepudel, šokolaad (juhul kui sul on need kaasas).

  3. Kell 10.00 saad logida EIS keskkonda, kasutades oma valitud autentimisvahendit. Kui soovid kasutada autentimiseks Smart-ID või Mobiil-ID, siis saad korraks kasutada oma telefoni, mille sisselogimise järel paned lennurežiimi ja endast eemale.

  4. Juhul, kui teed testi oma arvutiga, kontrolli eelneval päeval, et kõik uuendused on tehtud. Juhul, kui arvutiga ilmnevad probleemid, tea, et seda testimise päeval ei lahenda.

  • Juhul, kui probleemid ilmnevad enne kella 11.00, saad teha pabertesti.

  • Juhul, kui probleemid ilmnevad pärast kella 11.00, oled teretulnud järeltestile, mis toimub 16. aprillil.

Soovime sulle edu ja rahulikku meelt!

Eesti keel

Eesti keele testi koostamisel lähtutakse põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud pädevustest, eesti keele ainekavast ning õpitulemustest. 

Edukas kandidaat:

  • kasutab korrektselt ja õiges tähenduses oma- ja võõrsõnu,

  • valdab algustähe õigekirja,

  • kirjutab sõnad korrektselt kokku või lahku,

  • kirjavahemärgistab teksti korrektselt,

  • vastab tekstile tuginedes küsimustele,

  • viib kokku pealkirjad ja nendega sobituvad tekstilõigud,

  • leiab ja parandab tekstis õigekirjavigu.

Inglise keel

Inglise keele test on koostatud Cambridge’i B2 First eksami lugemise ning keelestruktuuride ülesannete näitel ning võib sisaldada järgmist tüüpi ülesandeid: 

  • Valikvastused teksti kohta. 

  • Lõikude või lausete teksti paigutamine. 

  • Loetud tekstilõikude ning vastusevariantide sobitamine. 

  • Lünktekst valikvastustega ja lünktekst valikvastusteta. 

  • Lauseosa ümbersõnastamine etteantud sõna kasutades. 

  • Sõnamoodustusülesanne.

Matemaatika

Matemaatika testi koostamisel lähtutakse põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud pädevustest, matemaatika ainekavast ning õpitulemustest. 

Matemaatika sisseastumistest kontrollib järgmisi teemasid:

  • Mõõtühikute teisendamine.

  • Ühe muutuja avaldamine teiste kaudu.

  • Arvu esitamine standardkujul.

  • Graafikute ja diagrammide lugemine.

  • Hulkliikmete tegurdamine (sh abivalemite kasutamine).

  • Tehted algebraliste murdudega.

  • Algebraliste avaldiste lihtsustamine.

  • Peast ja kirjalikult arvutamine kümnend- ja harilike murdudega, tehted astmete ja juurtega.

  • Protsendi mõiste tundmine ja selle kasutamine ülesannete lahendamisel.

  • Lineaar- ja ruutvõrrandite ning lineaarvõrrandisüsteemide lahendamine.

  • Funktsioonid (võrdeline ja pöördvõrdeline seos, lineaar- ja ruutfunktsioon) ja nende graafikud.

  • Geomeetria (kolmnurga, nelinurga ja ringi ümbermõõdu ja pindala arvutamine, hulknurkade sarnasuse tundmine, kujundite peamised omadused ja oskus kasutada vastavaid teadmisi ülesannete lahendamisel, sh Pythagorase ja Thalese teoreemid).

  • Tekstülesanded.

Testist jäävad välja trigonomeetria, stereomeetria, tõenäosusteooria ja statistika.

Loodusained

Loodusainete testi koostamisel lähtutakse põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud füüsika, keemia, bioloogia ja geograafia pädevustest. Oluline on loodusteaduste peamiste mõistete tundmine ning oskus lahendada põhikoolis õpitud ülesandeid füüsikas, keemias, bioloogias ja geograafias. Loodusainete testi ülesannete lahendamine eeldab loodusainete vaheliste seoste kasutamist. Testi küsimused eeldavad lühivastuseid (valikvastus, sümbol, skeemile märkimine jms). Näiteülesanded ei lange vormiliselt kokku testi ülesannetega, kuid vastavad vajalikele oskustele. 

Oodatavate õpitulemustena valdab kandidaat järgmisi teemasid:

üldiselt

  • kasutab  erinevaid diagramme, kaarte, pilte ja andmetabeleid, et hankida, töödelda, analüüsida ja väljendada esitatud teavet;

  • tunneb põhilisi aja, massi, pikkuse, pindala, ruumala ja aine hulga ühikuid (h, s, min, g, kg, t,m, km, mm, cm, dm, m2, cm2,cm3 , dm3 , m3 , ml, l, mol, kmol,),  teeb vajalikke ühikute teisendusi ning mõistab nende füüsikaliste suuruste omavahelisi seoseid (nt kiiruse ja tiheduse valemid);

geograafia

  • määrab geograafilisi koordinaate;

  • kasutab geograafia põhisõnavara (seniit, pööri- ja polaarjooned, pinnavormid, kliimavöötmed, loodusvööndid, rahvastiku näitajad);

  • tunneb peamisi geograafilisi objekte (mandrid, maailmajaod, riigid, ookeanid ja mered, poolsaared ja mäestikud, jõed ja järved);

keemia

  • seostab omavahel tähtsamate keemiliste elementide nimetusi ja tähiseid (sümboleid) (~25, nt H, F, Cl, Br, I, O, S, N, P, C, Si, Na, K, Mg, Ca, Ba, Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Zn, Ag, Au, Hg); loeb õigesti keemiliste elementide sümboleid aine valemis;

  • eristab liht- ja liitaineid (keemilisi ühendeid), selgitab aine valemi põhjal aine koostist ning oskab määrata elementide oksüdatsiooniastme väärtust;

  • tunneb valemi järgi oksiide, happeid, hüdroksiide (kui tuntumaid aluseid) ja soolasid ning oskab neid nimetada ning nimetuse järgi valemeid koostada;

  • mõistab reaktsioonivõrrandite tasakaalustamise põhimõtet (keemilistes reaktsioonides elementide aatomite arv ei muutu) ja koostab reaktsioonide võrrandid ( lihtaine + O2, hape + metall, hape + alus)

  • lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid (kasutades lahuse, lahusti, lahustunud aine massi ning lahuse massiprotsendi vahelisi seoseid);

  • järgib põhilisi ohutusnõudeid, kasutades kemikaale laboritöödes ja argielus, ning mõistab ohutusnõuete järgimise vajalikkust; 

füüsika

  • nimetab aatomi, aatomi tuuma, elektronkatte, prootoni ja neutroni olulisi tunnuseid;

  • selgitab rõhu (p=F/S) tähendust;

  • tunneb ära põhilised füüsikas kasutatavad mõõteriistad (joonlaud, kaal, mõõtesilinder, kell, ampermeeter, voltmeeter, termomeeter, dünamomeeter), mida nendega mõõdetakse  ja oskab lugeda skaalat;

  • teab seose F=mg tähendust ja kasutab seost probleeme lahendades;

  • teab, selgitab ja kasutab Ohmi seadust I=U/R;

  • selgitab pikkuse, ruumala, massi, pindala, tiheduse, kiiruse, keskmise kiiruse ja jõu tähendust ning mõõtmise viise;

  • teab mõistete elektriseeritud keha, elektrilaeng, elementaarlaeng olulisi tunnuseid;

  • selgitab seoseid, et samanimeliste elektrilaengutega kehad tõukuvad, erinimeliste elektrilaengutega kehad tõmbuvad;

bioloogia

  • teab ja oskab võrrelda loomade, taimede, seente, algloomade ja bakterite tunnuseid ning viiruste ehituslikku eripära rakulise ehitusega ja nende organismide tähtsust looduses ning inimtegevuses;

  • analüüsib aine- ja energiavahetuse erinevate protsesside omavahelisi seoseid ning selgitab nende avaldumist looduses ja inimese igapäevaelus;

  • analüüsib skeeme fotosünteesi lähteainetest, lõppsaadustest ja protsessi mõjutavatest tingimustest ning selgitab fotosünteesi osa taimede, loomade, seente ja bakterite elutegevuses;

  • teab, kuidas levivad ja kuidas vältida inimese sagedasemaid bakter- ja viirushaigusi, ning väärtustab tervislikke eluviise;

  • selgitab populatsioonide, liikide, ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri ning oskab tuua näiteid; teab parasiitluse ja sümbioosi osa looduses;

  • seostab inimese elundkondi nende põhiülesannetega;

  • selgitab valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide, mineraalainete ja vee ülesandeid inimorganismis;

  • selgitab DNA, geenide ning kromosoomide seost ja osa pärilikkuses ning geenide pärandumist ja avaldumist.