TORGi koolijuht Alo Savi avab pikemas intervjuus oma seisukohti koolikultuuri loomise, juhtimise ning õpetajate toetamise teemal. Juttu tuleb ka koolijuhi enda kogemusest ning õppimistest haridusmaastikul, mille alusel ta TORGi töökultuuri kujundanud on.
Kes sa oled ja kust sa tuled?
Ma olen Alo Savi ning ma olen Eesti haridustöötaja. Pärit Võrust, aga töötanud Põlvas, Tartus, Jõgeval, Tallinnas. Olen ka abikaasa, nelja lapse isa, kolleeg, ülemus ja alluv jne. Kokkuvõttes - ikkagi inimene.
Milline on sinu kogemus haridusmaastikul?
Hariduses töötamist sai mul sel aastal 20 aastat. Alustasin ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana. Õpetajana töötasin kahes koolis kokku seitse aastat. Pärast seda olen järjepidevalt olnud uute koolide loomise juures. Kõigepealt õppejuhina Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi kahe esimese aasta juures, siis juba koolijuhina riigigümnaasiumeid alustades - Jõgeval, Põlvas ja nüüd Tallinnas. Ma arvan, et mul on Eesti mõttes väga lai kogemus: olen töötanud erinevates kogukondades, külastanud kümneid koole, haridusvaldkonna tuttavate võrgustik ulatub üle terve Eesti.
Mis on need ideed ja põhimõtted, mille oled oma varasematest koolikogemustest TORGi kaasa võtnud või millele keskenduda soovinud?
Kõige olulisem on ikkagi see, et õpilane saaks hea laiapõhjalise keskhariduse ja teadmise, mida ta tahab pärast kooli lõpetamist edasi teha. Hea haridus tähendab minu jaoks seda, et õpilane saab aru, mida ta luges, kirjutas ja arvutas ning oskab seda selgitada, selle üle mõelda ja seeläbi kasvada. Tähtis on, et õpilasel oleks head, nõudlikud, aga toetavad eeskujud - õpetajad.
Millistest põhimõtetest koolijuhi ja üldiselt juhina lähtud?
Kui õpetaja jaoks on kõige tähtsam õpilane, siis minu ja ülejäänud administratsiooni jaoks on kõige tähtsam õpetaja. Tähtis on tagada, et õpetaja on rõõmus ja rahul, tunneb ennast kompetentsena, oma töös autonoomsena ja laiemas plaanis oma kooliga tugevalt seotud. Kui õpetaja ennast nii tunneb, siis jõuab see kõige paremal moel õpilaseni.
Teine oluline põhimõte on see, et koolis tuleb teha ainult neid asju, millest on kasu või vähemalt saab nalja. Kasutut tööd lihtsalt töö pärast teha ei ole mõtet. Elu ei ole töö, vaid töö on üks elu osa ja sugugi mitte kõige tähtsam. Seetõttu tuleb alati mõelda, kuidas saab oma eesmärgid saavutada võimalikult lihtsalt ja võimalikult vähese vaevaga.
Kas on midagi, mida tahad kindlasti TORGis vältida?
Palju asju. See, mida tehakse, on sama tähtis kui see, mida ei tehta. Ehk siis püüan vältida, et tehakse tühja tööd lihtsalt töö pärast ja või töötatakse üle. Tahan vältida seda, et õpetajad ja koolitöötajad omavahel võistlevad ja ennast teistega võrdlevad. Me oleme ikkagi kõik tööl selleks, et õpilane saaks võimalikult hea hariduse ja igaühel on oma roll. Ma tahan vältida kiusamist, ülbust, üleoleku näitamist ja tagarääkimist ehk kõike seda, mida inimesed tegelikult oma töökohal näha ei taha.
Kuidas oled mõtestanud TORGis alustavate õpetajate toetamist ja sisseelamist?
Hästi tähtis on soe ja avatud vastuvõtt. See, et meie juures alustav õpetaja saaks kohe esmase vajaliku info, kiirelt kätte töövahendid (ehk eelkõige sülearvuti ja ligipääsud) ning oleks aega tutvuda meie inimeste, töökorralduse ja koolimajaga. Sel kevadel loodan, et võimalikult paljud praegu välja valitud õpetajad saavad juba mitmel korral kevadel meil külas käia: tutvuda oma juhtõpetaja ja ainevaldkonna õpetajatega, külastada tunde, kohaneda meie majaga. On oluline, et meiega liitunud õpetaja ei tunneks ennast kolleegide seas nagu ootamatu võõras, vaid oleks oma inimene, keda toetavad ja aitavad kõik siin koolimajas.
100-päeva vestlusel olen ikka küsinud, kuidas erineb meil töötamise kogemus sellest, kuidas me väljapoole paistame. Reeglina olen saanud vastuseks, et me teeme seda, mida oleme lubanud ja väljapoole reklaaminud ning pigem paremini ja rohkem.
Miks on sinu jaoks tähtis võtta aega alustavate töötajatega 1-1 vestlusteks?
See on oluline, et mina kui koolijuht saaksin võimalikult otsest tagasisidet meie kooli ja koolikultuuri kohta inimestelt, kellel on n-ö värske pilk. Nad panevad tähele seda, mida ehk pikemat aega töötanud inimene ei märka. Samuti on oluline õpetaja või koolitöötaja jaoks saada esmast tagasisidet oma tööle TORGis. Õpetajale on hea ja motiveeriv teadmine, et juht võtab tema, tema mõtete, murede ja seisukohtade jaoks aega ning tunneb tema käekäigu vastu huvi.
Milline on sinu jaoks hea õpetaja?
Hea õpetaja on see, kes on intelligentne, vahetu ja armastab oma tööd - nii õpilasi kui oma ainet. Hea õpetaja on isikupärane, hoolib iseenda ja teiste ajast ning ei võta ennast liiga tõsiselt. Hea õpetaja teab, et tähtis ei ole see, et tema õpetab, vaid see, et õpilane õpib ehk ta loob õppimiseks keskkonda ja võimalusi, mitte ei pea loengut hoolimata sellest, kas õpilane ka teda mõistab või mitte. Head õpetajat huvitab, mida ja kuidas õpilane mõtleb.
Õpilased on tähelepanuväärsena välja toonud asjaolu, et sinu kui koolijuhi uks on alati avatud ja ka õpilased on oodatud sinuga vahetult ja jooksvalt suhtlema. Miks see hea on ja mida sellise koolikultuuriga luua soovid?
No see uks võiks olla veel rohkem avatud ja õpilastele ning kolleegidele veel rohkem aega, aga kahjuks võtavad koosolekud ja asjaajamised oma. Turvaline ja vastastikku austav kool algab usaldusest. Usaldus algab suhtlemisest. Usaldusliku suhtlemise aluseks on jällegi see, et suhelda saab mitteformaalselt, väljaspool koosolekuid ja kokku lepitud aega. Sellega, et koolijuhi uks on avatud nii palju kui võimalik, tahan luua võimalikult turvalist ja üksteist austavat koolikultuuri. See on meie kool, meie haridus ja me oleme siin koos.
Foto: Vikki Alekseenko
